Kui tegemist on soliidse meloodia kirjutamisega, on oluline mõelda oma meloodilise joone kuju peale. Lõppude lõpuks ei ole meloodia ainult helikõrgus: üks enim tähelepanuta jäänud mõisteid tugeva laulu loomisel on arusaam hästi kulgeva ja kujundatud meloodia tähtsusest.

Oleme koostanud selle täieliku juhendi meloodilise kontuuri ja liikumise kohta, et saaksid kirjutada paremaid laule. Hüppame selle sisse!

Mis on meloodiline liikumine?

Meloodiline liikumine on helikõrguste rühma kuju. Lisaks muusikaliste fraaside kuju kirjeldamisele, mida võib kirjeldada kui meloodilist kontuuri, võib see näidata ka seda, kui lähedane on helikõrgus seda ümbritsevatele toonidele.

Isegi kui muusikateooria ei ole tingimata teie tugev külg, mõistate meloodilist liikumist intuitiivselt. Kui te vaatate nootidele, näete, et üksikud noodid, mis on üksteise külge seatud, loovad erinevaid kujundeid, millel on erinevad suunad ja tonaalsed omadused. Meloodiline liikumine aitab meil neid mustreid kirjeldada, eriti kui mängivad üks või mitu meloodiat.

Meloodia sõnastik

Selleks, et mõista kõlalist liikumist, on vaja põhiteadmisi meloodiast ja sellega seotud muusikateoreetilistest terminitest. Siin on mõned neist märksõnadest, mida peate mõistma, et mõista meloodia ja liikumise mõistet:

Intervall

Intervall tähistab kahe erineva helikõrguse vahelist kaugust. Erinevate intervallide hulka kuuluvad unisoon, täiuslikud intervallid, duurintervallid, mollintervallid, suurendatud intervallid ja vähendatud intervallid.

Pitch

Helikõrgus on konkreetne toon või noot, mis erineb muusikapala teistest toonidest.

Harmony

Kaks või enam erinevat nooti või helikõrgust, mida mängitakse samaaegselt, tavaliselt akordi intervalli alusel. Harmoonialiinid tehakse tavaliselt selleks, et toetada teatud helide peameloodiat.

Pooltoon

Pooltooni, mida mõnikord nimetatakse ka pooletapiks või pooltooniks, peetakse kõige väiksemaks noodidevaheliseks intervalliks. See on kahe erineva noodi vaheline intervall.

Konsonant

Konsonantsed helid või helid on helikõrgused, mis on koos mängides harmooniliselt meeldivad. Mõned kõige konsonantsemate intervallide näited on helikõrgused, mida mängitakse oktaavi kaugusel, täiuslik 4. ja täiuslik 5. helikõrgus.

Dissonantne

Dissonantsed toonid on toonid, mis koos mängides hoiavad endas suurt pinget. Kõige dissonantsem intervall on pooltoon. Näiteks F-noot ja F#-noot koos mängituna tekitaksid palju dissonantsi.

Meloodilise liikumise suund

Meloodilise joone kujundamisel mängib suurt rolli nootide suund meetris. Siin on mõned kõige levinumad viisid, kuidas kirjeldada suunda meloodia sees.

Tõusev liikumine

Tõusev liikumine on see, kui algav noot liigub kõrgemale noodile. Selline suund on vastupidine laskuvale ja see näeb nootidel välja nagu ülespoole kallak.

Laskuv liikumine

See liikumine tähendab, et muusikas liigutakse kõrgemalt noodilt madalamale noodile. Sellise liikumisega meloodiad näevad välja nagu allapoole kalduvad. Laskuv suund on tõusva suunda vastupidine.

Korduv liikumine

Korduv liikumine muusikas on see, kui üks noot kordub, jäädes järjestikku samale noodile või samale helikõrgusele.

Kuigi korduvad noodid ei pruugi tunduda huvitavaks meloodiaks, on palju moodsas muusikas kasutatud korduvat liikumist meloodias, et lisada meeldejäävust ja luua lihtsat harmooniat kogu teose meloodias. Korduv liikumine peab toimuma järjestikku.

Üks näide korduvast liikumisest on Katy Perry "Never Really Over" refrään, kus põhimeloodia püsib enamiku refrääni vältel samal helikõrgusel:

Konjunktsioon Liikumine

Konjunktiivset liikumist võib kirjeldada kui astmelist liikumist ehk muusikateoorias otse 1 pooltooni võrra üles- või allapoole liikumist. Laulud, mis liiguvad astmelises liikumises, võivad olla enamikule lihtsamini esitatavad, kuna noodid libisevad sujuvalt ilma keeruliste intervallideta. See on disjunktiivse liikumise vastand.

Suurem osa Beatlesi "Eleanor Rigby" meloodiast liigub samm-sammult, kusjuures põhimeloodialiini vahele on pandud paar intervalli:

Disjunktiivne liikumine

Disjunktiivne liikumine ehk hüppeline liikumine on see, kui laulu noodid liiguvad ühest noodist teise rohkem kui ühe pooltooni võrra. See on konjunktiivse liikumise ja astmelise liikumise vastand. Üldiselt võib disjunktiivne meloodia olla keerulisem esitatav, kuna sisaldab suuremaid, vähem tuttavaid intervalle.

Kuulus meloodia näide disjunktiivsest liikumisest muusikas võib leida "Somewhere Over The Rainbow" ("Kusagil üle vikerkaare"):

Meloodiline liikumine mitme meloodiaga

Kui meloodiaid on rohkem kui üks, on meloodilise kontuuri kirjeldamiseks lisavõimalusi. Siin on peamised viisid, kuidas helilooja kirjeldab ühte või mitut samaaegselt mängitud meloodiat.

Paralleelne liikumine

Paralleelne liikumine toimub siis, kui on täidetud kaks järgmist tingimust:

1) Mõlemad meloodiad on ühes suunas tõusvad või langevad.

2) Iga meloodia peab hoidma sama intervalli iga noodi vahel.

Sarnane liikumine

Sarnasel ja paralleelsel liikumisel on paar ühisosa, kuigi üks oluline erinevus. Sarnase liikumise puhul peab meloodia suund olema sama, kas tõusev või langev. Meloodia nootide vahelised intervallid ei pea aga olema samad kui sarnase liikumise puhul.

Vastupidine liikumine

Vastupidine liikumine tekib siis, kui kaks meloodilist fraasi liiguvad teineteisele vastassuunas. Kui üks meloodia liigub ülespoole, siis teine meloodia liigub allapoole.

On olemas ka vastassuunalise liikumise alarühm, mida nimetatakse rangelt vastassuunaliseks liikumiseks. Selle helilise liikumise vormi puhul tõuseb üks meloodia, samal ajal kui teine meloodia laskub, kuid need kaks meloodialiini liiguvad samuti samade intervallidega, kuigi vastassuunas.

Kaldliigutus

Kaldliigutus on viimane meloodialiini liikumise tüüp, millel on kõige suurem kontrast. Kaldliigutuse puhul jääb üks meloodialiin järjestikku samale helikõrgusele, samal ajal kui teine meloodialiin liigub tõusvas või langevas mustris.

Ainus nõue ja iseloomustav tunnusjoon on, et üksikpidi peab jääma järjepidevaks.

Meloodiline liikumine on meloodia ja laulu struktuuri kui terviku oluline osa. Olles tähelepanelik oma meloodialiinide kuju suhtes, saate tagada, et koostate jõulisi, kaasahaaravaid ja kõlaliselt meeldivaid meloodialiine, mis tekitavad kuulajates resonantsi, olenemata žanrist.